Ubmejesámiengiälla
Information på umesamiska
Suorsán kommuvdna leä sámien tjudtjatusdáhvuo 1/1-2010 rájieste. Dahta buakttá uđđa hásstiemijde jah veälgguogisvuodijde kommuvnan dåjmijde, majddie álguoste eäh buöktiedh tjåvddiet. Valla galggabe äjgij mehte buorake giejnuojde tsegget gåbbá uvddaskuvlla- jah vuorrasijhukssuodåjmij hárráje sámiengiellije.
Dárbies leäh ahta sámiengielah vujdnasissa búhth kommuvnan diedietemijne, sjilddemijne jah gájkka jietjáh sijjijne gussnie leä máhttielis.
Suorsán kommuvdna leä áj tseggeme råđđasjemedåhkiev gussnie sámientjieldh jah dáhvuon sámiensiebrieh buektth sámien bájdniemefámuob guktie kommuvdna galggá barggat várjjalit jah uvdietit sámiengielijde.
Kommuvnan bielieste adniebe uđđa lágijde jah syöbradahkan veälgguogisvuodijde uvdietit sámiengielijde jah sämij riektáv mánáj- jah vuorrasijhuksuon bijrra jijtjase giellije vijkkalis åbmiene jah dárbasikta syöbradahkan uvdiediebmáje.
Förvaltningsområden – tjudtjatusdáhvuoh
Karta över förvaltningsområden (ingår i materialet)
Gåvvateäkstta: Suorsán kommuvdna leä aktta 19 jietjáh sämij tjudtjatusdáhvuojste.
Statsbidrag – Stáhttadårjjage
Fiertan jábien kommuvnah sámien tjudtjatusdáhvuojne stáhttadårjjaguv údtjh, mastie kommuvdna lissiemáksuov mákssá dårjuotjit sámiengielij adniemuv uđđa lágan mehte.
Feärtta kommuvdna galggá jietjáh rijkan unniebelåhkuoj giehtjadallat maggár dárbuoh kommuvnasne leäh jah máb tjuovvare dahkat sámiengielij dårjuotemen jah adniemen uvdaste.
Stáhttadårjjage Suorsán kommuvnnije lissiemåksalvissaj dehte leä 660 000 dálah jábien 2012.
Bakgrund – Duöhkie
Unniebelåhkuopolitijkka buöktieduvvij politijkkasuörggiene jábien 2000 gåssie Sverjje nïnnuostij Europaráđien rábmakonvensjåvnuv várjjalit rijkij unniebelåhkuojde jah europan biejatusuv rijkkadajvan- jalla únniebelåhkuogielij bijrra. Sverjen unniebepolitijkan ulmieh leäh gähttet rijkij unniebelåhkuojde jah nïnnuostit sijjan máhttielisvuodijde bájdniet jah dårjuotit histåvran unniebelåhkuogielijde vaj vyössh.
Sverjen rijkan unniebelåhkuoh leäh júdareh, romah, sámieh, sverjesuomah jah tornedálareh. Unniebelåhkuogielah leäh jiddisch, romani chib, sámiengiella, suomangiella jah meänkieli
Dájđuoste vujnnije unniebelåhkuopolitijkan ulmijde leäh lussade deävddiet jah rijkan unniebelåhkuoj dárbuojde eäh leäh nuögies mårratame.
Europaráđđie leä jijtjase uhtsademesne sverjen unniebelåhkuopolitijkan bijrra vuösietame ahte leäh uvmassie räddijne buöriedemendárbuoh.
Dan dehte räđđetusan unniebelåhkuopolitijkan strategijja rávkká dájdde dahkuojde:
- tjúrgget Europaráđien únniebelåhkuokonvensjåvnij buöriebe tjuovvuomub
- buöriebikta tjuvvadit unniebelåhkuopolitijkan dåjmatemev
- vuasstalit rijkan unniebelåhkuoj uvriekties giehtadallamuv jah mubbástemev
- nïnnuostit rijkan unniebelåhkuoj jijtjafámuob jah bájdniemefámuob jaha
- uvdietit rijkan unniebelåhkuongielij stajggamuv
Dina rättigheter – Duv riektáh
Sábmiene dådna guvllh Sverjen vijtan rijkan unniebelåhkuojde jah dajste sámiengiella leä aktta rijkan unniebelåhkuogiella. Rijkan unniebelåhkuone leä dárbies dájđđiet maggár riektáh dujna leäh jah majddie máhtáh kommuvnaste rávkkat jalla jietjáh fåbmadahkijste.
Gesne tjudtjatusdáhvuosne urra leäh nïnnuosubba riektáh. Uvdijmusta máhtáh stuöriebe rávkkalvissijde biejjat jus sámásth dan dehte guh sámiengielasne leä nïnnuosubba suöjjie. Duvsne leäh riektáh ekttijvuoduob fåbmadahkijde válddiet jah dajddie hållat jah duv giellije tjálliet. Nåvváj tjudtjatusdáhvuon ulgguolin åjbmadh iedniengieluvt adniet jus fåbmadahkijne leäh sjeähttielis giellabarggijeh.
Mejdde galgh dïggáje seäbrrat die duvsne leäh riektáh dålkuov adniet jah iedniengiellije hållat. Rijkkabiejvien rájatuvvamijde, Rijkkalágajgeähttjije, Tjúrggemedåjbmije, Vierruodåjbmije, Ulgastiemientjuodtjuotijjáje máhtáh sámien- jah suomangiellije tjálliet.
Uđđa láhka ájnasikta mánáj bijrra mårrahuv adná jah dajna dådna äjttegine máhtáh tjudtjatusdáhvuosne mánájhuksuov máddiet ållást jalla åsij mehte sámiengiellije. Sammáláhkáje leä vuorrasijhuksuon guohtáje, gussnie sjeähttielis giellabarggijeh galggá gåvdnat. Ihkabe ih tjudtjatusdáhvuon kommuvnasne vyösh, die leä gújt duvsne riektá vuorrasijhuksuov ådtjuot duv giellije, jus sámiengielage hukssuobarggijeh gåvdnajeäh.
Valla udđđa láhka ij gåbtjh guoruos gielijde, ájnat rijkan únniebelåhkuoh gelggh ållies kultuvruv várjjalit jah uvdietit. Nåvtie leä gájkka Sverjesne, gájkka kommuvnijne, jaha áj dajnie juhkh tjudtjatusdáhvuoje eäh guvlh.
Duv kommuvnan veälgguogisvuohta leä dájđietit uđđa lágan jah jijtjat riektáj bijrra. Rijkan únniebelåhkuoh gelggh áj sierra sijjiij råđđasjemedåhkijde seäbrrat jah vujdnasijde åsiev válddiet, mah jijtjase vyjjarijde bäjdneh.
Jus adnáh jijtjat riektájde dujjah jah kommuvnna ij máhtieh láguv deävddiet, die sábmiene åjbmadh ekttijvuoduv válddiet Sámiediggáje juhka leä dassa gähttejijjiene.
Länkar:
lïhtsh:
Duv riektáh
Sámiediggie
FÖRSKOLA
UVDDASKUVLLA
Det här säger lagen:
Navtie láhka jahttá:
Gåssie kommuvdna tjudtjatusdáhvuosne sijjiev uvddaskuvlan dåjbmije fállá skuvllalágan mehte, galggá kommuvdna fállat mánáje, gien sujttuoadnije dab rávkká, sijjiev uvddaskuvlasne, gussnie dåjbma leä ållást jalla åsij mehte sámiengiellije.
Dásstie båhtá ahte Suorsán kommuvdna leä veälgguogis uvddaskuvlan dåjmuv tsegget sámiengiellije jus äjttegh jalla sujttuoadnieje dab rävkkh.
Mánáh edtjh åjbmadit kultuvrraidentitiehtuv uvdietit. Mánáj giellauvddániebmie leä vijkkalis åssie uvddaskuvlasne. Uvddaskuvlla galggá viehkietit mánájde, gejsne leäh jietjáh iedniengielah guh dáruongiella, máhttielisvuoduv ådtjuot uvdietit gåbbá dáruongieluv jah jijtjase iedniengieluv.
ÄLDREOMSORG
Vuorrasijhukssuo
Det här säger lagen:
Navtie láhka jahttá:
Kommuvdna tjudtjatusdáhvuosne galggá, súŋŋien guhte dab rávkká, máhttielisvuoduv ållást jalla åsij mehte dievnuov fállat jah huksuov vaddiet, mij vuorrasijhukssuoje guvllije jah dab vil sámiengiellije jus kommuvnasne barggijieh gåvdnijeäh juhkh sámiengieluv mähtth. Sammáláhkáje kommuvnah tjudtjatusdáhvuon ulgguolin byörrijeäh, jus kommuvnasne leäh barggijeh juhkh sámiengieluv mähtth.
Dásstie båhtá ahte mijjah liehpie veälgguogissah vuorrasijhuksuov sámiengiellije vaddiet, mij Suorsán dåriesbielien kommuvnasne huv hásstieminne leä. Mijjah gujt ussjadiebie dahkat mab åjbmadiebe fállat sámiengielage vuorrasijde riektáv iedniengieluv bruvkkat.
Mijjah liehpie guoratallaminne buorijmus gåvvuv gávdnat dárbuoj bijrra. Údne iehpie ållást viejieh sámiengielagij vuorrasijhuksuov tjåvddiet, valla aktasne daj nammaduvvamij, máhttiebe gújt gasskaäjgij viehkiev vaddiet.
Språkservice på samiska
GIELLADEÄVDNUO SÁMIENGIELLIJE
Navtie láhka jahttá:
Vihtties almatjijne leä riektá ekttijvuoduov fåbmadahkij válddiet hållaminne jalla tjállieminne sámiengiellije. Navtie leä ássjijne gussnie vihtties almatje leä ássjiebielliene jalla uvdastiejjiene ássjiebielien uvdaste, jus ássjieh guvllijeäh tjudtjatusdáhvuoje.
Jus vihtties almatje daggár ássjiesne sámiengieluv bruvkkije, fåbmadahka leä veälgguogis njálmáladtja vásstádusuv sammá giellije vaddiet.
Vihtties almatje gie láhkaviehkiev uhtsale leä dassa villie dab rávkkaminne riektá jårggalemev sámiengiellije ássjien biejadussan bijrra ådtjuot.
Fåbmadahka galggá dan báldasne áj vïggat vihtties almatjijde dievdnahit sierra gielijde.
Fåbmadahkh gelggh barggat vaj leäh barggijeh juhkh åjbmadeäh, gåssie leä dárbies, sámiengiellije vihtties almatjijde viehkietit fåbmadahkij ludne.
Dásstie båhtá ahte liehpie veälgguogissah sámiengielan gielladievnuov tsegget duostuotjit kommuvnan sämij dárbuojde. Sámiengielan gielladievnuov máhttiebe sierra láhkáje tjåvddiet.
Dådna gúhte sámiengieluv sijth adniet åjbmadh mijjan kommuvnnije jårggalit. Aktasne máhttiebe die dålkkuotjåvddiemijde gávdnat gåbbá nuartta-, úrjjel- jah ubmejensámiengiellije.
Samråd
Råđđasjiemieh
Det här säger lagen:
Navtie láhka jahttá:
Tjudtjatusfåbmadahkh gelggh rijkan únniebelåhkuojde máhttielisvuodijde bájdniemefåbmije vaddiet, majddie sijjan vyjjarijde guvllijeäh jah ráđiestit únniebelåhkuo-uvdastejjij daj vyjjarij bijrra man guhkkás leä máhttielis.
Suorsán kommuvdna leä jábien 2010-2012 tjåhkanemijde adnáme sámientjeldij, sámiensebrij jah jietjáh sámien uvdastejjijgújme kommuvnasne. 2011 mierrieduvvije sámienráđien tseggeman bijrra.
Länkar:
Lïhtsh: